Mis mulle kõige rohkem meie kursuselt külge jäi on see, et sain aru, kui suurt osa tänapäeva elust komminikatsioon hõlmab (kui mitte kõike) ning kui keeruline see võib olla, nii tavalise suhtlemis- kui ka teistel tasanditel. Hea näide on viimane loeng, kus me eksperimendi läbi viisime ning pealtnäha lihtsate asjade seletamine teistele inimestele, osutus keerulisemaks kui esialgu võinuks arvata ("nüüd joonistakse ringist läbi elektrijaam").
Terve kursuse jooksul kõige raskemaks oli akadeemiliste artiklite lugemine ning nendest arusaamine. Kui hiljem üritasin neid blogipostitustes oma jutuga siduda, siis läks asi veel keerulisemaks. Aga eks seda peab ka tegema, arusaadav :).
Kursuse juures meeldis kõige rohkem teistsugune formaat, sõbralikud ja huvitavad loengud ning ülesanded, mida me vahepeal tegime (pildistamine ja detektiivitöö poes).
Mis aga puudutab kursuse muutmist, siis midagi asjalikku pähe ei tulegi. Ainuke teema, millele ma mõtlema jäin ja sobib siin kohal vast arutada on see, et kuidas erinevad segajad (läpakad, mobiilid jms) tekitavad müra, mille tõttu on meil raske loengutes kuulata. Mina hakkasin mõtlema aga selle peale, et konspekteerimine tekitab ka müra (vähemalt minu jaoks), sest samal ajal kui sa ühte mõtet või lauset vms üles kirjutad, siis paraku jõuab õppejõud juba kas millestki muust rääkida või parimal juhul räägib samast mõttest edasi. Ongi probleem. Mina näiteks eelistangi loengus lihtsalt kuulata, sest kui üritan konspekteerida, siis lõpuks on kõik nagu kapsad ja puder ning ma ei pruugi teemast korralikult aru saada. Siit ka vastuoluline ettepanek/mõte minu poolt: äkki peaks ülikoolides konspekteerimise ära keelama? :)
No comments:
Post a Comment