Mis on eetika?
Kui nii küsiks minu käest väike laps, siis vastaksin järgmiselt: "Eetika ütleb meile, kuidas on viisakas ja õige käituda".
Eelnev napisõnaline vastus võtab tänapäevaks suhteliselt laialivalguva "eetika" mõiste enamvähem mõistlikult kokku. Juba maast madalast õpetavad meile pere, kool, sõbrad, meedia ja kogu ülejäänud ühiskond, mismoodi on ilus käituda ja toimetada. Meievanuste inimeste jaoks on juba iseenesestmõistetav, et oma tegevustes on viisakas moraalinormidest kinni pidada ja seega jälgida eetika põhitõdesid. Aga mis saab siis, kui me kolime (nagu me seda viimase paari aastakümnega teinud oleme) internetti ja võrgumaailma? Kas seal kehtivad meie jaoks samasugused mängureeglid? Või on see hoopis midagi muud?
Kui nii küsiks minu käest väike laps, siis vastaksin järgmiselt: "Eetika ütleb meile, kuidas on viisakas ja õige käituda".
Eelnev napisõnaline vastus võtab tänapäevaks suhteliselt laialivalguva "eetika" mõiste enamvähem mõistlikult kokku. Juba maast madalast õpetavad meile pere, kool, sõbrad, meedia ja kogu ülejäänud ühiskond, mismoodi on ilus käituda ja toimetada. Meievanuste inimeste jaoks on juba iseenesestmõistetav, et oma tegevustes on viisakas moraalinormidest kinni pidada ja seega jälgida eetika põhitõdesid. Aga mis saab siis, kui me kolime (nagu me seda viimase paari aastakümnega teinud oleme) internetti ja võrgumaailma? Kas seal kehtivad meie jaoks samasugused mängureeglid? Või on see hoopis midagi muud?
Üldjoontes need tõekspidamised, mis peavad paika meie igapäevaeludes kehtivad ka kübermaailmas. Paraku on seal mõned agad, millest üht tahaks natukene lähemalt käsitleda. Nimelt on internetiavarustes üks selline "tore asi"nagu anonüümsus, mille taha VÄGA paljud endast lugupidavad...khmm...inimesed ennast peidavad.

Samalaadne olukord internetiavarustes on aga palju problemaatilisem. Mardi asemel võib tegutsejaks olla näiteks hoopis Abdul Moghadam, kelle pärisnimeks on John Smith (või siis on ta sootuks anonüümne).
Ühesõnaga teemaks sõnavabadus ja selle liig-väärkasutamine internetimaastikul. Mina näen seda vägagi suure probleemina. Loomulikult peab kõigil olema õigus öelda, mis nad arvavad, aga kellel on kasu anonüümsetest netikommentaatoritest? Peaaegu ainus kasutegur on mängus netiportaalidel, kes saavad "ägedate" sõimu vms. kirjade eest enda saidile lisaklikke juurde, sest on ju nii tore lugeda, kuidas keegi kedagi materdab.
Mardi koolinäites oli ebaeetiline tegu. Samas kõik teavad, kes seda tegi ja vastutava isikuga on võimalik midagi ette võtta. Aga kui meil on nüüd keegi internetiavarustes, kes naudib enda teravaid ja anonüümseid kommentaare, siis mis me temaga ette võtta saame? Vaata et mitte midagi.
Seega mina näen, et hiljuti tekkinud eetika lisaharu (minu blogipostituse pealkiri), arvutite ja interneti tulekuga seoses, vajab täiendamist, selgemaid mängureegleid ja ühtlasi on vaja see viia suurema auditooriumini. Kaua me ikka lubame suvalistel inimestel suvalisi asju kirjutada ja laseme neil rahus olla, nagu nad poleks poleks milleski süüdi? Ma kujutan ette, et nn internetikiusamine võib olla sama fataalsete tulemustega nagu seda võib olla kiusamine reaalelu juhtumites.

Jällegi: pika jutu kokkuvõtteks võiks öelda, et eetika internetiavarustes pole minu arvates veel piisavalt "käegakatsutavate" piirjoontega, seega inimesed väärkasutavad oma võimalusi (kes siis teadlikult, kes mitte), kuid nendega midagi ette ei võeta. Minu arvan, et anonüümsus võiks üldsegi võrgumaailmast ära kaduda. Kes ei julge midagi öelda ja selle eest vastutust võtta ärgu parem öelgu midagi.
Tundub, et tajusin eile õhtul, millest täna loengus juttu oli :D
ReplyDelete??? ja mida sa siis tajusid?
ReplyDeleteSõnastame ümber: kirjutasin päev enne loengut teemal, millest järgmine päev loengus päris pikalt juttu tuli.
ReplyDeleteHappy coincidence, muud ei midagi :)